Korporatsioonist
Korp! eesmärgiks on koondada selle liikmeid ühtseks sõpruskonnaks harides neid vastutustundlikeks harituiks liikmeteks Jumala, vabariigi ja korporatsiooni ees
Tänapäevasesse korp! Arminia Dorpatensis kuulub küllaltki erineva tausta ja elukutsega liikmeid kõikidest Eestimaa piirkondadest, keda seob ühtseks sõpruskonnaks nende õpinguaeg Tartus ja ühised tegevused korp!-is ja sellest väljaspool. Olles aktiivselt tegutsev organisatsioon nii Eestis kui oma liiduvendade juures välismaal, on korp! liikmetel reeglina õpingute sooritamise hetkeks küllaltki suur sõprusringkond üle terve Euroopa. Korp! liikmeks võivad astuda kõik Tartus kõrgharidust omandavad meessoost üliõpilased, kellel soov ennast laiemalt harida ning huvi õpingute kõrvalt ka akadeemilisemat laadi meelelahutuse järele.
Jumal, Vabadus, Isamaa
Korp! Arminia Dorpatensis on klassikaline akadeemiline värve kandev meeskorporatsioon (sks.k. verbindung) mille alusmotiivideks on liikmetest ühtse sõpruskonna moodustamine, liikmete akadeemilise harituse saavutamine ning panustamine riigi ja ühiskonna paremasse käekäiku.
Erinevalt enamikust teistest Tartus tegutsevatest meeskorporatsioonidest, ei ole korp! Arminia Dorpatensis puhul tegemist vehkleva korporatsiooniga. Korporatsiooni algusaegadel 19.sajandi keskel sellise, küllaltki avangardliku, seisukoha võtmise eesmärgiks oli rõhutada kristlikku põhimõtet mitte tõsta relva oma ligimese vastu vaid katsuda lahendada tülisid läbi arutelu. Auküsimuste lahendamine mitte-verevalamise teel on tänaseks päevaks jõudnud ka teiste Tartus tegutsevate nn “vehklevate” korporatsioonide kokkulepete sekka. Relva kasutamine vabariigi ja vabaduse vaenlaste vastu on seevastu lubatud - korporatsiooni kuulub nii mõnigi kaitseväelane, toetatakse jõudumööda ajateenistust läbivaid liikmeid ning soositud on kuulumine Kaitseliitu.
Korp! Arminia Dorpatensis tegevust koordineerib selleks valitud kolmeliikmeline eestseisus, kelle ülesandeks on juhtida korp! igapäevaelu ja välissuhtlust, korraldada kinniseid üritusi liikmetele ja ühiseid üritusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega ning tegeleda nooremate liikmete harimisega. Traditsiooniliste regulaarsete sündmuste hulka kuulub korp! asutamise ja taasasutamise tähistamine kommersiga, õllelauad teiste akadeemiliste organisatsioonidega, spordipäevad ja osalemine korp!-ide vahelisel jalgpalliturniiril (katsume hoida Tartus 2.-3. kohta pretensiooniga mingi semester ka esimene karikas ära tuua), suvepäevad, väljasõidud liidukommersile või teiste liidukorp!-de külastamiseks, ühine väljasõit-Jumalateenistus jpm.
Korp! liikmed jagunevad vastavalt oma akadeemilisele vanusele - traditsiooniliselt akadeemilistele organisatsioonidele on liikme reaalne vanus teisejärguline - kolme staatusesse. Värskelt korp! liikmeks astunud liige on rebane (reb!), kelle peamiseks ülesandeks on organisatsiooni kommete ja reeglistiku õppimine vanemate korp! liikmete juhendamise all. Reeglina kestab nö. rebaseaeg 2 või 3 semestrit. Enamuse õpigute ajast on liige siiski täieõiguslik kaasvõitleja (ksv!), kelle ülesandeks on korp! igapäevaelust aktiivne osavõtt ja ühiste sündmuste korraldamisele kaasa aitamine ühe või teise ameti näol. Peale õpingute lõppu suundub korp! liige vilistlaste (vil!) radadele, kuid edaspidine korp! tegevuses kaasalöömine nõu ja jõuga on sellegipoolest oodatud.
Tähtsamad aastanumbrid
24.10.1850 - Theologischer Abend asutamine
27.11.1859 - värve kandva korporatsiooni Arminia asutamine; endised Theologischer Abendi ning uued juurde tulnud liikmed leppisid kokku, et Theologischer Abendi ajalugu käsitletakse kui Arminia eelajalugu ning selle asutamiskuupäevas nähakse Arminia oma ning et selle vilistlasi peetakse Arminia vilistlasteks
24.10.1860 - Tartu Ülikooli ametivõimud registreerivad Arminia Dorpatensise burshiorganisatsioonina
12.06.1862 - korp! Arminia võetakse 7. Wartburgfestil Wingolfi liidu liikmeks
1867 - 1914 - toimub 44 vilistlaspäeva Riias, Liivimaal ja mujal
22. 08. 1870 - sügis 1873 - II Arminia tegevkonvent Tartus; ei saada toetust tegevuse jätkamiseks ülikooli võimudelt ega Chargierten Convent'ilt
02.07.1875 - Liivimaal tähistatakse Arminia 25. asutamis-aastapäeva
sügis 1881 - mai 1883 - III Arminia tegevkonvent Tartus; tegevuse katkemise põhjuseks on alanud venestamiskampaania
04.-05.07.1900 - vilistlaspäev Riias; suurejooneliste pidustustega tähistatakse Arminia 50. asutamisaastapäeva, vil! Richard Vogel peab peokõne ja annab ülevaate Arminia ajaloost, Arminia liikmete arv on umbes 70, pidustused jätkuvad Peterburis ja Tartus
16.05.1923 - asutatakse Danzigi Wingolf, kes hoolitseb Arminia traditsiooni hoidmise eest
02.05.1994 - korp! Arminia Dorpatensis taasasutamine Tartus.
17.02.1995 - korp! Arminia Dorpatensis võetakse Wingolfi liidu külalisliikmeks
02.05.1997 - 66. Wartburgfestil saab korp! Arminia Dorpatensis taas Wingolfi liidu täisliikmeks
29.06.-02.07.2000 - korp! Arminia Dorpatensis tähistab oma 150. asutamisaastapäeva
mai 2008.a. - tähistatakse korporatsiooni konvendihoone valmimist.
Traugott Hahn - haus
Korp! taasasutamise algusaastatel toimus tegevus sellel ajal Tartu Ülikooli omanduses olevas Roosi tn 1 elamus. Õpetaja 11 asuv hoone, praegune konvendihoone, soetati aasta peale taasasutamist, kui oli kogunenud piisavalt vahendeid endale konvendi muretsemiseks. Olulist abi hoone ostmisel ja esialgselt väljaehitamisel mängis Wingolfi liidust saadud abi, nagu ka teiste endise sotsialistlikku blokki kuulunud ülikoolilinnade puhul kus liidukorporatsioonid oma tegevust taasalustasid.
Esimesed kümmekond aastat peale taasasutamist toimis terve korp! elu Õpetaja 11 ülemisel korrusel, hoone alumise korruse väljaehitamiseks esialgu vahendeid nappis ning see oli pigem konserveeritud olekus. Sajandivahetuseks oli liikmeskond piisavalt kosunud, et võis hakata kavandama alumise korruse väljaehitamist vastavalt korp! vajadustele. Tänaseks päevaks on praktiliselt kogu korp! igapäevaelu kolinud teiselt korruselt valminud avarale esimesele korrusele, kus asub saal, puhketuba, baariruum, eraldi köök, raamatukogu jpm. Mõnevõrra üllatuslikuna võib tunduda asjaolu, kuidas ülemisele korrusele üldse korp! legendaarsed sündmused koos kõige raamatukoguga ära võisid mahtuda.
Üheks erisuseks teistest Tartus tegutsevatest korporatsioonidest omab korp! Arminia Dorpatensis oma ühiselamut, nagu ka enamus teisi Wingolfi korporatsioone. Reeglina elavad ühiselamus korp! igapäevaelu korraldavad kaasvõitlejad ning noorliikmetest rebased, vahel ka külalisena Tartus viibivad liiduvennad teistest Wingolfi korporatsioonidest, õppejõud jt korporatsioonile lähedalseisvad inimesed. Ühiselamu toad on nimetatud seni taasavamata liidukorporatsioonide linnade nimede järgi. Nagu korp! Arminia Dorpatensis leidis toetust taasasutamise järgselt oma konvendihoone väljaehitamiseks, toetab nüüd läbi vilistlasmaksu teiste konventide väljaehitamist ning üldiselt Wingolfi kui organisatsiooni toimimist.
Maja on nimetatud meie märtrist vilistlase Gotthilft Traugott Hahn-i austamiseks ja mälestuseks "Traugott Hahn majaks". Tegemist oli Eesti vaimuliku ja usuteaduste õppejõuga ning ühega ohvritest, kes Eesti Vabadussõja käigus vahetult enne Tartu vabastamist Tartu Krediidikassa keldris kommunistide poolt mõrvati.
Es steht auf festem Grunde
Tänapäevane Wingolf kujutab endast katusorganisatsiooni kokku 35 liidukorporatsioonile, millest 33 paiknevad Saksamaal, üks Austrias ning üks Eestis. Lisaks liiduorganisatsioonide omavahelisele suhtlemisele on Wingolf kui katusorganisatsioon sõlminud sõpruslepingu Šveitsis paikneva Falkensteini liiduga. Wingolfi põhiprintsiipideks, mida kõik liidukorporatsioonid tunnustama peavad, on järgmised: (1) mittevehklemine; (2) välistunnusena värvide kandmine; (3) oikumeenilisus. Viimane on kirjas ka Wingolfi lipukirjas: „Kõik läbi ühe!“ (krk.k. „Di henos panta“), mis tähendab et Wingolfis lähtuvad oma tegevuses kõik läbi Jeesus Kristuse ja tema õpetuse. Lause pärineb ise Uuest Testamendist Pauluse kirjadest. Wingolfi vapikilp on jagatud diagonaalse joonega mustaks ja valgeks ning kilbil on kuldne Jeruusalemma rist (täpsemalt öeldes karkrist). Värvid must-valge-kuldne eristasid 19. sajandi keskel Wingolfit revolutsioonilistest Burschenshaftidest, kelle värvideks olid Saksa Rahvusvärvid must-punane-kuldne.
Kokku koosneb Wingolfi liit praeguseks koos vilistlaskogudega ligikaudu 6000 liikmest. Sarnaselt liitu kuuluvate korporatsioonide eestseisustega valitakse perioodiliselt kolmeliikmelist liidu eestseisust. Valimine toimub üle kahe aasta toimuval liidukommersil Eisenachis kõikide liidukorporatsioonide seast ettepaneku alusel kusjuures igal liidukorporatsioonil on üks hääl.
Mõned Wingolfi olulisemad kuupäevad:
- 1840. aastal hakkasid ennast erinevad kristlikud tudengiringkonnad Saksamaal Wingolfiks kutsuma
- 1841. aastal asutati esimene Wingolfi korp! Bonnis
- Wingolfi liit asutati Shleitzi kontsiilil 1844. aastal. Esimesed liikmed olid Bonn, Erlangen, Halle ja Berliin
- 1848. aastal said Wingolfi värvideks ametlikult must-valge-kuldne
- Esimene Wartburgfest Eisenachis 1850. aastal. Seal formuleeriti ka üks Wingolfi põhimõtteid: „Wingolf on kristlike korporatsioonide liit.“
- 1862. aastal võetakse Wingolfisse Arminia
- Natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal suleti kõik korporatsioonid, sealhulgas keelustati ka Wingolf ja sellega liitunud korporatsioonid. Siiski tegutsesid mõned Wingolfi organisatsioonid teise nime all, näiteks Strassburgi Argentina
- Pärast Teist Maailmasõda suleti idablokki jäänud Wingolfi korporatsioonid. Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis tegutses kokku 32 Wingolfi korpi
- Alates 1991. aastast toimuvad Wartburgfestid jälle Eisenachis (Ida-Saksamaal)
